Kui lugu on valmis kirjutatud, seal on säravad karakterid; võimas sündmustik ning superlahe taust, siis nüüd on vaja teksti toimetada. Kindlasti tulevad kiiresti kirjutades sisse palju kirjavigu ja vasturääkivusi jne. Võimalik, et loo alguses on peategelase nimi Paul, aga lõpus on ta Peetriks muutunud.
Kõik sellised "pisiasjad" segavad lugemist. Minu soovitus on jätta valmiskirjutatud asi mõneks päevaks seisma; ja siis uue ja värske pilguga üle lugedes on võimalik hulgaliselt vigu parandada. Kindlasti tasub kasutada spellerit – see on paljudes kirjaprogrammides olemas. Aitab oluliselt näpukaid vähendada.
Üks toimetamise osa on lausete paremaks kirjutamine. Laused ei tohi olla liiga pikad ja keerulised. Kui nad siiski sellised on, peab kasutama erinevaid kirjavahemärke, et nad selgesti ja üheselt arusaadavad oleksid. Mõistlik on välja noppida ilutsevad omadussõnad.
Mina võtan lause ette ja vaatan sellise pilguga peale: millised sõnad on üleliigsed. Millised sõnad võiksid olemata olla, ilma et lause mõte sellepärast kannataks. Selline stiil igaühele ei sobi.
Peale esmase rookimise jätan ma sisse veel ühe pausi, enne kui loen teksti uuesti läbi ja märgin need osad punaseks, mis mulle ei meeldi. Hiljem vaatan üle ja proovin nendega midagi ette võtta: sujuvamaks teha; juurde kirjutada, kustutada.
Alles peale sellist toimetamist on lugu valmis üles riputamiseks ja teistele näitamiseks. Toorikuid ei soovita avalikkuse ette tuua – tehakse maatasa. Nii lugejale kui ka teile jääb sellest halb tunne.
Kirjavead, komavead ja igasugused muud apsakad jäävad ikkagi. Olen veendunud, et ka minu blogi tekstides on parasjagu vigu. Sellest pole midagi. Esiteks on see õpitav ja iga päev kirjutades muutute aina osavamaks. Teiseks on olemas professionaalsed toimetajad.
Tegelikkuses pistsin ma siin kokku kaks asja: toimetamise ja korrektuuri. Toimetamine on seotud kirjavigade ja teksti loogilisuse jälgimisega, et nimed oleks õiged jne. Korrektuur vaatab, et lausestus oleks korrektne ja vastaks Eesti keele reeglitele.
Mõned kasulikud lingid:
Eesti keele käsiraamat:
http://www.eki.ee/books/ekk07/
Seal saab ÕS’i kasutada:
http://www.keeleveeb.ee/
1 comment:
Kui täpne olla, siis toimetaja tegeleb teksti sisu, stiili, liigenduse, faktivigade ja muu säärasega, korrektor aga õigekirja ning mingil määral ka lausestusega. Ehkki Eesti oludes on tekstil kuritihti ainult yks toimetaja. See tähendab, et enne avaldamist loeb raamatut vähem inimesi ning vigu on rohkem. Meil pole ka eriti seda kommet, et autor teksti kallal koos kogenud toimetajaga tööd teeks; pigem viskab kirjastaja teksti esimesele toimetajale, kes on vaba ja piisavalt odav, tihti erialasest kompetentsusest kysimata.
Post a Comment