Monday, January 18, 2010

Stseen

Oletame, et süžee on paigas. Karakterid välja kujunenud. Peategelasel on läbiv eesmärk, mille poole püüelda ja vastutöötajatele on loodud kõik võimalused, et protagonistile edukalt kaikaid kodaraisse loopida. Mis nüüd edasi siis? :)

Tegelikult on süžee kujundamise ja struktureerimise kohta veel palju-palju võimalik kirjutada. Ja ilmselt ma ka kirjutan, millalgi lähitulevikus.

Hoiatan kõige järgneva suhtes. Kasutada ainult oma vastutusel! Mitte lasta lõhkuda enda rutiini, harjumusi ja väljakujunenud oskusi. Elemente, millest üks raamat koosneb on hea teada, aga kui teooriasse liiga kinni jääda ei tule praktikast midagi välja.

Teise drafti kirjutamisel on elementide teadmine hindamatuks abimeheks teksti analüüsimisel.

Stseen-jätk

Stseen on raamatu peatükis enim kasutatav konstruktsioon, mis viib tegevust edasi. Jätk on stseeni loogiline kaaslane.

Makrotasandil näeb kõik lihtne välja:

Stseenis peavad esinema järgnevad elemendid:

1. Eesmärk – lihtsalt defineeritav ja kõigile arusaadav “miski”, mis paneb peategelase liigutama ja midagi tahtma.
2. Konflikt – takistab peategelasel eesmärki saavutamast.
3. Katastroof – läbikukkumine eesmärgi saavutamisel.

Toon näite:

Sass virgus, ajas ennast püsti ja pilgutas uskumatult silmi – teisel pool kõnniteed, pargipingil, seisis liitrine lauaviina pudel. Ühe ropsuga oli ta istuli, kõõritas kahtlustavalt ringi, korjas ajalehed hoolikalt kokku ja tõusis siis, et pudel haarata. Vaevalt oli ta jõudnud kruusatee ületada, kui hundijalavesi kõlksatusega pingilt maha veeres ja kadus. Lähedalolevate põõsaste tagant kostis teismeliste ülemeelikut naeru ja hõikeid: “Kas said peale? Paneme juutuubi!”

Eesmärk – parm tahab ei kuskilt ilmunud viinapudelit haarata.
Konflikt – teismelised on üles seadnud lõksu, et parmu üle irvitada
Katastroof – pudel tõmmatakse nina alt ja protseduuri filmitakse

Jätk:

1. Reaktsioon – ülaltoodud ebaõnnestumisele hädale. Haavade lakkumine.
2. Dilemma – valikud. Mõtlemine kuidas edasi.
3. Otsus – dilemmast järelduv valik ühe või teise tegevuse kasuks – tekib uus eesmärk ja algab järgmine stseen.

Sass neelatas tahtmatult. Janu piitsutas tagant. Kõik oli äsja nii selge ja käegakatsutav olnud nagu jätk unenäole. Julmad inimesehakatised, niiviisi ei tohi mängida, mõtles ta pahuralt. Kas ajada neid taga? Ei, nende katkiste saabaste, aukliku maksa ja viledate kopsudega ei peaks ta vastu enam, kui viiskümmend meetrit. See tähendaks veel rohkem narrimist ja irvitamist. Parem läheb poe taha kannatama, ju varsti tuleb keegi, kelle vanus endal pudelit osta ei võimalda ja ta saab vahendamise pealt mõned õlled teenida.

Reaktsioon – janu piitsutas tagant, pettumine ja kurtmine
Dilemma – kas püüda need raisad kinni või lonkida poe taha
Otsus – läheb poe taha noori ootama, et alkoholi hankida (uus eesmärk järgneva stseeni kirjutamiseks: oodata januseid noori, kellele alkoholi hankides endale õlut teenida. Konfliktiks politsei vahelesegamine ja katastroofiks kinnipidamisasutusse sattumine.)

Ja nüüd koguaeg edasi, nii kaua, kuni eesmärki seada saab. Stseen- jätk-stseen-jätk. Kui enam eesmärki ei teki, siis on raamatu peatükk loomuliku lõpuni jõudnud. Üle punnida ei tasu. Muidugi peaks algama aeglaselt ja liikuma edasi pinget tõstvas tempos, aga seda – pinge kruvimist – proovin mõni teine kord lahti kirjutada.

Stseenide ja jätkude vahele saab mahutada ka kokkuvõtlikud osad. Näiteks me ei pea üksikasjalikult lahti kirjutama samm-sammult, kuidas parm poeni jõudis. Võime lihtsalt kokku võtta ja lühendada: Teekond kvartali keskmes asetseva poeni läks peaaegu muretult. Sassil vedas, tal õnnestus kilomeetrise jalutuskäigu jooksul korjata kümne krooni eest taarat.

Või siis saab vahele lükkida killukese eelnevalt juhtunust: Kõigest mõned aastad tagasi oli Sass vaadanud eluheidikuid põlgliku pilguga, aimamata, et elu keerdkäigud võivad ka tema allakäigu keerisesse paisata.

Kummagi viimatimainitud elemendiga ei tohi liiale minna – muidu läheb lugemine igavaks.

Täpsemalt saab lugeda siit: Writing the Perfect Scene
Osa vihjeid lugesin James Scott Belli raamatust "Plot & Structure"

PS: Soovitan läbi lugeda ka kommentaarid, sellele artiklile - aitab pilti selgemaks saada ja mõnedele küsimustele vastuse leida.

Järgneb...

4 comments:

Oop said...

Miks peab iga stseen katastroofiga lõppema? :)

Taavi Kangur said...

Teooria järgi sellepärast, et kui peategelane saab kõik lihtsalt kätte, mida taga ajab, siis on igav lugeda. Ebaõnnestumine ja teise tee leidmine ja uus proovimine ning takistuste tõrjumine teebki huvitavama lugemise. Kõigel sellel on veel neli kihti. 1 kogu raamatu läbiv eesmärk, mida siis lõpus, kas õnnestub saavutada või mitte.(Karakter võib olla õppinud uusi kombeid ja algne eesmärk polegi see, mida ta tegelikkuses saada tahab.) 2 peatüki kaupa seatud eesmärk 3 stseeni eesmärk 4 mikrotasandil ajendi- vastumõju konstruktsioon. Kõigi nende puhul peaks arvestama jooksvalt katastroofidega. :)

Eesti keeles võiks parem vaste olla - katastroof kõlab ülima pauguna - aga ma ei osanud leida.

Kui nüüd mõni raamat kätte võtta ja sügavamalt uurima hakata, siis umbes nii see jutt seal jooksebki. Enamus kirjanikke kirjutab ilmselt instinktiivselt juba niimoodi. Kui peategelasel ei ole põhjust ennast liigutada ja kõik voodisse tassitakse ning eesmärgid puuduvad või on lihtsalt saavutatavad, siis on ülimalt keeruline lugeja huvi üleval hoida. (Tahan burgerit ja võtan kapi pealt ja söön ära versus tahan burgerit kapi pealt, proovin võtta, aga see tõbras kukub kapi taha ja teeb seinale rasvase juti)

Ma ei ütle, et see on võimatu. Kindlasti oskab keegi kuskil ka ilma pisikeste katastroofideta hakkama saada. :)

Oop said...

Originaali 'disaster' on eesti keeles pigem õnnetus. Kirjandusteaduses yteldi emotsionaalne kõrgpunkti kohta vanasti 'kliimaks', aga see vist siia hästi ei sobi.

Kui inimene absoluutselt kõigis asjades katastroofini jõuab, nimetatakse teda hädavareseks või halva ilma linnuks. Isegi parmude elus on vahel mõni väike õnnestumine - leidis kuskilt tyhja pudeli või äravisatud piruka. Kui iga stseen lõpeb läbikukkumisega, on see yks kannatuste rada. :)

Ahjah, 'draft' on eesti keeles mustand, väljaspool kirjandust ka visand.

Taavi Kangur said...

Jah, kindlasti peab olema õnnestumisi. Vastuseisust hoolimata peaks karakter ka ennast kuskilt läbi pressima. Kui nüüd seda parmunäidet vaadata, siis: tema läbiv peatüki või raamatu eesmärk on ennast täis juua – pidevate ebaõnnestumiste jada viib ta kinnipidamisasutusse ja nii edasi ja edasi, kuni lõpuks otsustab ta, et joomine ei ole tervisele tegelikult hea. :)

Selles liinis ongi ta oma eesmärgi saavutamisel totaalselt kaotanud. :) Aga me ei saa lõpetuseks öelda, et ta kokkuvõtlikult oli hädavares – pigem oli juhus tema poolel.

Sõnad mustand ja visand võtan kohe käibesse. Tänud. Lihtsad asjad kipuvad meelest minema ja ingliskeelsed asendused satuvad väga mugavalt näpu alla.