Minu käest küsiti pealkirjas
toodud küsimus. Ise avaldamise
kaalumine on minu puhul seotud kahtluste-, hirmude- ja muidugi mugavusega.
300-400lk’se raamatu kirjutamine ja toimetajaga koostöös remontimine on juba
nii suur pingutus, et kõike jama veel juurde justkui ei tahaks. Kahtlused-hirmud on seotud
eelkõige professionaalsusega. Kas ma ikka oskaks ära tunda, milline on hea
kujundus, korralik küljendus, normaalne paber, kaanematerjal, korrektuur,
kuidas kõik kokku kõlab jne. Miljon pisikest detaili – ei maksa alahinnata kirjastuste
tegevust. Kindlasti olete ise näinud neid kuidagi veidralt karuseid raamatuid
poes, mida kätte võttes ilmneb, et keegi on selle oma raha eest välja lasknud.
(See viimane mainitu kah ütleb midagi – lasi enda raha eest raamatu välja, ju
siis keegi ei tahtnud avaldada?) Eriti kahtlased
on ise avaldatud raamatud, kus on eessõnas võidukalt mainitud, et ükski
kirjastust seda avaldada ei tahtnud, aga vaadake ma avaldasin ikkagi ise!
Kirjastustel on väljakujunenud
ajakirjanike ringkond keda togida. Vahel nad reklaamivad veidi – nt minu
esimesest raamatut loeti KUKU raadios ette. Üks raamat oli nädal aega Delfi
esilehel presenteeritud jne. Olen kõrvalt jälginud, kuidas
kirjastused toimivad avaldamisel ja püüdnud nende eripäradest aru saada. Eks
neil on palju kontakte ja rohkem jõudu raamatuid poodidesse paremini paigutada.
Paremad kokkulepped hulgimüüjatega. Kirjastuse tuntusest oleneb ilmselt veidi,
kui paljudele raamatukogudele raamatuid müüakse. Neil on trükikodadega,
toimetajatega, kujundajatega lepingud – saavad niiviisi odavamalt.
Kui Te olete sunnitud kõigele
ülaltoodule mõtlema ja kõigega ise tegelema, kas mitte kirjutamine selle all ei
kannata?
Teisest küljest…
Vastukaaluks ütlen, et kui kirjanik
on leidnud oma lugejad, siis võiks ehk proovida. Tegijateks tuleks võtta
inimesed, kes asjaga tegelenud on või jätkuvalt tegelevad. Oletuslik tiraaž tuleks ilmselt
planeerida 300-500 eksemplari kanti. Maksma peab:
1. toimetajale
2. kujundajale
3. küljendajale
4. trükkimine (sisu, kaaned ja
kokkupanek)
5. transport
6. autorile ei pea midagi maksma (juhhuuu!)
Ma kõhutunde pealt ütlen, et see
teeb ilmselt kokku ca 1500euri. (Kindlasti ei osanud ma mingeid kulusid ette
näha seetõttu lisasin mõttes summale juurde – samas oleneval materjalist mahust
jne võib summa ka kasvada). Reklaami peale peab samuti mõtlema.
Raha võib tagasi saada peale
raamatu müümist poole aasta pärast. Esimene ports müüakse 1-2 kuu jooksul
ilmselt kuhugi 150-300 vahele (kui läheb ok). Kaanehind, mida on võimalik per
eksemplar hulgilaost saada on ilmselt kuskil maksimaalselt 10euri/eksemplar.
Sinna läheb otsa hulgi juurdehindlus oletame, et ca 5 euri ja raamatupood
paneb samuti vähemalt 5euri otsa. Seega pool aastat peale avaldamist saab enam-vähem
raha tagasi (paremal juhul võib jääda
plussi), siis jääb asi vaikselt tilkuma. Raamatu müügitsükkel on umbes üks aasta.
Peale seda tuleb üsna korralikult alla hinnata, et midagi müüa. Niisiis on
selles mängus riski, lusti, kõvasti tööd ja kokkuvõttes võid saada umbes sama
palju raha, kui kirjastuse kaudu saad.
Aga! Võibolla suudate müüa rohkem
ja paremini, oskuslikumalt. Oskate kulud kontrolli all hoida. Oskate oma firmas
makse optimeerida (mingi juriidiline keha peab olema, et avaldamist korraldada
(ja selle eest peab samuti hoolitsema ja paberid korda ajama)). Muidugi peab
kulud-tulud ja hinnakujundamise jne tegema.
Kõik on siiski tehtav, aga
mina eelistan kirjastuste teenuseid – nii ei pea ma ise midagi peale
kirjutamise tegema.