Mida mitte teha

Pilt pärit siit

Tahan südamelt ära kirjutada, mida mitte teha. Kui te siiski lähete vastupidist teed, siis ärge mind süüdistage, mina paranen ammu (väikeste tagasilöökidega). On mõned head võimalused, kuidas ennast pikkamisi hulluks ajada (muuseas, ehk tasub siiski kaaluda, sest hullud kirjutavad veidraid raamatuid ja need võivad inimestele meeldida). Oletame, et Teie raamat on äsja avaldatud. Oletame, et tegemist on Teie esikteosega. Kirjastaja olete juba nagunii ammu ära tüüdanud, kuigi ta püsib sõbralikult kannatlik. Just nüüd jõudis Teie romaan Apollo ketti ja Rahvaraamatutesse. Ilutulestik, pauk, põmm, kõmm, jõmm pihh-pahh-juraki? Tõotatud hetk, mida Te olete oma peas ammu ette kujutanud on käes. Kahjuks on saavutusrõõm mõõdetav ja kestab kuni oodatud sündmuse saabumiseni. Kuidagi pool-kunstlikult saab veel kolm päeva rahul olla, aga siis on küll kõik otsas. Mingit pauku ei tule!

Mitte teha soovitus nr: 1. (ärge tehke, ärge tehke)

Uudiskirjanduse leiab tavaliselt esiletõstetult raamatupoodide ukseesistelt lettidelt (meie kliimat arvestades ikka poe sisemistelt lettidelt (aga ukse juures käidavas kohas)). Esiletõstmine kestab vähemalt ühe kalendrikuu (ilmselt oleneb raamatu hea koht letil kirjastajast). Nüüd Te saaksite minna ja raamatute kuhja esimesel päeval üle lugeda, et tulla päev number 2. ja uuesti üle lugeda (ja samamoodi päev kolm kuni sada). Nii saate ju teada, kui kiiresti kuhi väheneb. (Ma olen näinud nii mõndagi tuttavat nägu oma tekitatud kuhja hindavalt takseerimas – võib tekkida küsimus: miks mina seal olin? Aga provokatsioonilistele küsimustele ma ei vasta!). :)

Tõenäoliselt jäävad suures linnas elades-töötades raamatupoed kõigest ühe mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Mõelge, puhas tervis: 1,5 km jalutuskäik pluss teadmine, mitu ühikut on ostetud. Võite aega võtta, kui kaua läheb 1,5 km läbimiseks, et teada saada, kas mingi areng toimub või mitte. Lohutuseks ütlen, et kui müüakse üks raamat nädalas/ühes poes on juba väga hästi, sest aastas on nädalaid 52. ja poode, mis üle Eesti raamatuid müüvad on palju. 

Mitte teha soovitus nr: 2 (ei iial!)

Oletame, et Te olete kuskil väiksemas kohas ja raamatupoed on kaugel. Pole midagi – Eesti on E-riik ja te saate arvuti tagant tõusmata ikka miskit teada (igapäevast 1,5 km jalutusringi vabas õhus soovitan siiski). Toksige sisse aadress "lugeja" sisestage otsingusse oma nimi ja saate kohe teada, kuidas üle Eesti raamatukogud Teie teost sisse võtavad ja kui paljud inimesed Teie teoseid loevad/laenutavad. Tallinna ja Tartu kohta saab sama info kätte tallinn.ester.ee ja tartu.ester.ee

Muuseas eelnimetatud portaale on väga mugav kasutada, kui tahate teada, kas mõni teavik on Teile lähedalolevas raamatukogus olemas ja laenutatav. Kahjuks ei ole ülaltoodud aadressidel kõiki raamatukogusid Eestis vaid umbes ehk kolmandik. Kokku on Eestis ehk umbes 900. raamatukogu.

Mitte teha nr: 3 (eriti hirmus)

Te kirjutasite midagi, järelikult internet kajab vastu. Guugeldage oma teose pealkirja (pealkiri valige juba eos unikaalne, et otsing oleks täpsem). :) Vähemalt kümme korda päevas on võimalik läbi käia kõik temaatilised blogid (nt loterii, õhtulehe raamatublogi, BAAS jne), et teada saada, KAS NAD on juba lugenud (ja kui nad on lugenud ja midagi kirjutanud, siis arvestage, et võite teraapiat vajada). Veel saaks üles loetleda vähemalt 100. kohta, mida saab läbi kammida, aga ma säästan teid.

Mitte tehke neid asju! Ja kui ikkagi kõike tegite ja närvid on läbi, siis lugege keeleapse ja tuju läheb mõneks ajaks paremaks: http://telfitoimetaja.blogspot.com