James Scott Bell “Plot&Structure”
Alguses oli raamat veidi kohmakas, võimalik, et mul oli autoriga kohanemisel raskusi. Dembli stiilis kirjutatud. (Parimaks näiteks on: “You don’t wanna be wanna be, you wanna be be pro.” – põhjendab, miks on teise mustandi kirjutamine oluline). Kuna JSB on palju avaldatud autor (mitte ainult kirjutamisõpikute oma :D ), siis soovitan lugeda.
Saab aimu, milline raamatu kirjutamise köögipool on. Et raamatul peab olema algus, keskpaik ja lõpp – ja see ei ole sugugi iganenud tehnika. Kuidas kasvatada pinget. Erinevad süžeemeisterdamise võtted. Alates klassikalisest “kaardipakist” lõpetades “Autoga pimedas kihutamine, täistuled peal”. Kuidas enda seest ideid leida ja neid lahti kirjutada. Kuidas teha teist mustandit ja milliseid küsimusi valmiva raamatu kohta küsima peab. Kuidas kujundada usutavaid karaktereid. Viimastel lehtedel on raamat mõnusalt kokku võetud, aidates sisu meelde tuletada. See on teos, mida saab ja tuleb uuesti ja uuesti lehitseda.
Suur kogu praktilisi näpunäiteid ja nippe, millest mõnda ma ka oma blogis olen lahanud. Sellegipoolest tasub kindlasti endale oma koopia hankida. Raamatu odavaimaks toimetamiseks Maarjamaale on vist parim võimalus "www.kriso.ee" - toovad ukse taha kätte ja maksab samas suurusjärgus keskmise poest hangitava raamatuga.
Mina asun uut õpikut purema. Kirjanik Lawrence Block ja pealkiri: “Telling lies for fun and Profit.” (Ma olen andnud endale lubaduse, et see on viimane õpperaamat, mida ma loen. Info hakkab tasapisi korduma ja ma arvan, et tähtsaim asi kirjutamise õppimise juures on kirjutamine. Sain just valmis teise romaani esimese mustandi – jälgin oma esimest nõuannet: selleks, et saada kirjanikuks peab kirjutama. Nüüd on küll kõik, muidu tuleb liiga pikk sulgudes jutt. :) PS: Muide, siin kirjutamine kvalifitseerub ka kirjutamiseks, kuidagi peab ju oma miljon sõna kokku saama. :) Pagan, ega ma ei kasutanud liiga palju sõna “kirjutama”?)
/Mõtlen, et minu blogi lugevad toimetajad võiksid kirjutada toimetamisest võhikutele. Mida silmas pidada, kuidas oma karvasele tekstile läheneda ja milliseid pliiatseid varrukas kanda. ;)/
Eesti keeles on Lawrence Blockilt ilmunud raamatud: “Palgamõrvar” ja “Kaheksa miljonit suremisviisi”. Mõlemad on väga head.
7 comments:
Tegelikult on parim viis odavaid ingliskeelseid raamatuid leida bookfinder.com. Krisostomus pakub praegu seda JSBd 262 krooniga (pluss vististi postikulu?), Bookfinderi viidatud Bookbrothers.net (Abebooksi kaudu) uuest peast 17.01 USDga, mis teeb Google'i väitel 193 krooni ja sendid (postikulu hinna sees). Teoreetiliselt annaks Amazon.de veelgi odavamalt, aga Amazon ei myy kahtlastesse idabloki riikidesse strateegiliselt nii ohtlikku kraami kui kasutatud raamatud.
Pole midagi parata, kohalikud poed on kallimad, sest mastaap on kidur.
Mõtlen selle toimetamisejutu peale. Yldiselt on parim soovitus ikkagi otsida sõbralik toimetaja, sest enda teksti lugedes vigu lihtsalt ei näe: inimene loeb seda, mida tahtis kirjutada, mitte seda, mida tegelikult kirjutas. Rääkimata vigadest, mida amatöör ei oskagi ära tunda.
See 262eeki on koos kõigi kuludega uus raamat. Tuuakse koju kätte või pistetakse Smartposti.
Noh, sellisel juhul on hinnavahe ainult 69 krooni ehk alla veerandi. Ja siis väidavad kirjastajad, justkui mingi hädine käibemaks mõjutaks raamatute läbimyyki. :)
BTW: Neil Gaiman (kes on mõnevõrra kõrgemat klassi kirjanik kui enamik kirjutamisest kirjutajaid) kirjutas sellises kohas nii:
Over at the Guardian, a bunch of writers (except for Phillip Pullman, who is wise) avoid actually working by giving advice to others. I stole a few from things I've said in this blog over the years for mine. But loved all of them, disagreed with a few, and wished someone had handed me something like this when I was seventeen.
http://www.guardian.co.uk/books/2010/feb/20/ten-rules-for-writing-fiction-part-one
http://www.guardian.co.uk/books/2010/feb/20/10-rules-for-writing-fiction-part-two
Ehk tasuks sedagi refereerida.
Lähen tutvun põhjalikumalt. Esimeme pilguheit kõneles sellest, et vähemalt kolm-neli punkti kattusid. Eelkõige nendega, millest Stephen King oma raamatus "On Writing" kirjutab.
Tekkis üks küsimus, millele ma vastust ei suuda ise mõelda. Mul on metsik fantaasia. Pidevalt tuleb pähe uusi mõtteid, ideid, millest kirjutada.
Samas, hetkel on mul käsil üks pikem jutt, mille tahaksin ka lõpetada.
Kas mul oleks mõttekam need uued pähetulvavad ideed üles kirjutada ja siis hiljem, kui mu praegu kirjutatav jutt valmis on, neile keskenduda? Või hakata pregu samal ajal mitut erinevat juttu arendama?
Mina panen kirja eraldi faili. Iga idee omaette. Kirjutan tavaliselt paari lausega lahti ka. Olen proovinud kahte lugu paralleelselt kirjutada, aga sellest miski head välja ei tulnud. See ei tähenda, et see sulle ei võiks sobida. Pead proovima ja leidma oma tee.
Post a Comment