Wednesday, April 24, 2013

Parim avalause maailma halvimale raamatule



Avastasin Bulwer-Lyttoni nimelise kirjutamise võistluse. Mõõduvõtu sisuks on parima avalause kirjutamine maailma halvimale raamatule. Piiranguid teemadele pole. Lauset soovitatakse rangelt taltsutada 50-60 sõnaga ja kirjatükk ei tohi olla varem ilmunud. Võistlus on iga-aastane, sai alguse 1982.a. professor Scott E. Rice õhutamisel ja seda korraldab “San Jose State University”. Auhind on kas näljapajuk või 250$.

Nime sai võistlus  Edward George Bulwer-Lytton’i järgi, kelle teose esimest lauset on tohutul hulgal tsiteeritud: "It was a dark and stormy night" (Oli pime ja tormine öö) muidugi läheb see lause edasi:

“It was a dark and stormy night; the rain fell in torrents, except at occasional intervals, when it was checked by a violent gust of wind which swept up the streets (for it is in London that our scene lies), rattling along the housetops, and fiercely agitating the scanty flame of the lamps that struggled against the darkness”).

/Ma ei mõtlegi seda tõlkida. :)/

Võitjad ja parimad laused on koondatud kaante vahele ja muidugi langeb neile osaks igavene au ja kuulsus. :)

Ootan sissekande kommentaariumisse õõvastavalt kummalisi avalauseid. (Raha ei saa!)

Teen avangu. Pakkuge üle, kui suudate. :)

“Jah, see on veri, mõtles Mart ja tõmbas keelega üle krobeliste soolasemaitseliste pragunevate huulte, millede kahetsusväärne seisukord oli taoline eelkõige seetõttu, et ta unustas nädal tagasi öövalvesse minnes hügieenilise huulepulga koju kapi peale ja endale teadmata limpsis öö läbi huuli sedaviisi, et suunurgad vahutasid, justkui oleks ta kuuma päikese käes lõõtsutav taksikoer, mitte inimene.”



15 comments:

Unknown said...

"Margus ärkas siniste kardinate vahelt sisse piiluva kevadpäikese peale ning, peale pisukest meeltesegadushoogu, keeras end külili ja surus oma nina armastatud naise kullakarva juustesse peitunud kuklasse ning hingas naise hõngu sisse, tänades mõttes kõiki jumalaid, et nood tema ellu sellise õnne ja harmoonia olid toonud; nainegi tundis mehe armastust ja üha kasvavat kirge oma puusa vastas ning naeratas läbi une - ent selles naeratuses polnud midagi rüvedat, võigast, see oli pigem ürgeeva kihk täita oma hinges ja ihus valitsevat tühimikku, naise vaieldamatu õigus armastatud mehe ihule ja hingele."

Kairi Look said...

eriti lahe :D jään huviga võitjat ootama.

Taavi Kangur said...

Noooh, tõesti ainult kaks katset jääbki? Kairi - miskit on vaja kirjutada! Ja teised ka. Õhutan, kannustan. :) Kui saame viis lauset kokku, siis tuleb hääletus.

Morgie said...

Ants nõjatas lõua rehavarrele ja, teise käega Mari, kes samal ajal dekoltee vahelt õngitsetud tubakapusarast pläru keeras, pihta kobades saatis kahtlustava pilguga üle kuupaistese nõmme komberdavate kohalike ja kaugemate kuulsuste suunas: Elvis Presley, tsaar Saltaan, täies koosseisus The Sun, Kalevipoeg koos leinava emaga (kas teie, muide, teate, mis on Kalevipoja isa nimi?), Galojan käsikäes Avitaja Taaraga, Lusti-Kati, Pille-Riin, kaks tipp-poliitikut, kuulus kuu-uurijast kirjaneitsi, Tipp, Täpp ja Räpp ja paljud teised - mitte kellelgi neist ei olnud nõuetekohaseid turvajalatseid, etiketile vastavat ööriietust (Öösärgid! Öömütsid! Fokin meid aidaku!); vähe sellest - paljudel puudus ilmselgelt ka tervisekindlustus.

Morgie said...

Eh, türgivead: "kobades, saatis" peab olema; ja "kahtlustava pilgu", mitte pilguga.

Daki said...

Jah, mõltesin ma, on täiesti selge ja vastuvaidlematu tõsiasi, et ma armastan Edgar Savisaart.

Liis said...

Krobeliste töömehepihkude vahel oma uuele- ehk ka teisele või ka viimasele - elule ärganud pardikest soojendades mõistis Tiit, et universumi ringkäik on tema pihkude rüpes hetkel oma täielikus kvintessentsis esindatud ja see andis talle võimaluse tunda end maaelu jumalana, maa peale saadetud tiivulise saadikuna, kes jumaliku ettehoolduse raames vastavalt oma suvale kas võimaldab või ei võimalda elu lõpetamist vabatahtlikult, niiöelda looduslikku eutanaasiat.

Taavi Kangur said...

Puhas kuld. :) Vaja oleks veel kõigest ühte algatust.

Mae said...

Kairi, sinu lause ärgitaks mind igatahes edasi lugema :P

Anonymous said...

Lõppeks relvatoru langetades püüdis ta end mitte väga ripendavate soolikate ja verise lögaga kokku määrides üle laipade kuhja ronida, ehki suurt vahet ju polnud - tuhud olid nagunii kohe algamas.

'ganna said...

Kui õhtukaarde veerenud päikene juba silmade peale käima hakkas, püüdis Salman Rushdie ennast tavalise nõtkusega puu otsast alla libistada, ent see osutus ilmvõimatuks -- kurjad islamiterroristidest mõjutatud tatikad olid tema istmealuse nõnda liimiga kokku määrinud, et lisaks pükstele keeldus uhke uibu otsa ehitatud pingilt lahkumast ka särk, mille tema ometigi oli ostnud otse Burberryst, mis sellest, et allahindlusega, sest kirjastajad kippusid midagi pankrotist sonima ja järjest pepsim seedeelundkond -- küllap vanaduse mõjul -- oma nõudis.

Taavi Kangur said...

Panin hääletamise käima. Asume parimaid valima! Aega üks nädal.

v2ike6udik said...

Joosep ärkas klirina peale, mille põhjustas tõmbetuul kui naabikassivanamutt kell 5:53 (täpselt) vastiku lojuse koridori kusetlema laskis, mistõttu aken aeglase pauguga lahti lõi, nii et lae all paksus sametjases bellamorka tossus ringi tiirutanud õllekorgid aknast välja valgusid nagu paksud unised metsmesilinnud, kes värsket nektarit otsima suundusid, ja rapsas ehmatusest rähmase mokaga vanast päevinäind haavast kaasa pool häbemekinku, mis öösel hõbeniidiga vuntshabemsse kinni traageldatud, nii, et võigas valu ka surnu oleks võinud hauast üles ajada, kuid viimaseid ilusaid eluhetki kogev daam just kui see sama, surnud, paistis olevat, kui vaid, et elumärgiks olev higi poleks temast ojadena välja nõrisenud, mis moodustas voodilina sisse viinakompressimähise, ja mille Joosep nüüd täies ulatuses piinlikult pikki triipu kokku voltis ning omale otsmikule asetas ja veel mitu tiiru ümber pea keeras ning kuklasse krunniks sidus, endal veel pool häbet vasaku vuntsi otsas tuuldumas, mida ta nõelava hingeõhuga eesmärgitult eemale proovis puhuda, ning siis võidukalt käriseval häälel röhistas: "Nõukogude Ninjaaa!" - see oli Hetk - see oli põrandaaluse punkrühmituse Rohas Puppus sünnilugu, mille tunnistajaks viimane uttutõmbav murtud seljaga lind oli.

Morgie said...

Taavi, ennast sa ei pannud hääletusele?

Taavi Kangur said...

Tundus olema kuidagi ebaaus ennast lisada. Võistluse väljahõikaja ei saa osaleja olla. Hääletamine tundub kahjuks rikkis olema, nii et au ja kuulsus jääb meile kõigile :). Ja muidugi võib lisada uusi lauseid. :)