Tänu Oop’i visatud lingile tõlkisin alljärgneva kirja, mille Charles Bukowski kirjutas oma sõbrale ja kolleegile William Packardile. Sealt on üht-teist kõrva taha panna igal kirjanikul.
Dets. 23. 1990.
Tere hr Packard:
Ei, sa ei ole ebaõnnestunud võib-olla mina olen, mõnikord ma tunnen, nagu oleksid mul alukad rebadel ja perse hüäänisita märklaud.
Kuule see sinu Pincus on luuletajate vastu kohutavalt karm. Ma mõtlesin, et mina olen luuletajate vastu karm. Mul on hea meel, et ma temaga läbi saan. Ja tal on õigus ootamise kohta. Ainult siis, kui kaheksajalg on sind mässinud oma kombitsaisse pole sul piisavalt aega oodata.
OOTAMISEST, ma tean mida ta mõtleb. Liiga paljud kirjanikud kirjutavad valedel põhjustel. Nad tahavad saada rikkaks või kuulsaks või nad tahavad magada tüdrukutega, kellel on juustes kellukesed. (Võib-olla viimatimainitu polegi nii paha mõte.)
Kui kõik tuleb hästi välja, siis ei ole see seepärast, et sa valisid kirjutamise, vaid seepärast, et kirjutamine valis sinu. Siis kui sa oled selle peale vihane, siis kui see on topitud sulle kõrvu, sõõrmeisse, küünte alla. Mil pole lootust peale selle.
Ükskord nälgisin ja külmetasin Atlantas tõrvapapist ubrikus. Seal olid ainult ajalehed põrandaks. Ja ma leidsin pliiatsijupi ning kirjutasin ajalehtede valgetele servadele, teades, et mitte keegi ei saa kunagi kirjutatut nägema. See oli totaalne hullumeelsus. See ei olnud kunagi töö või plaanitud või osake koolist. See lihtsal oli. Ja ongi kõik.
Miks me ebaõnnestume? See on ajastu, midagi ajastus, meie ajastus. Pool sajandit pole olnud mitte midagi. Ei mingit tõelist läbimurret ega uudsust ega leegitsevat energiat ega riski.
Mis? Kes? Lovell? See rohutirts? Ära aja paska.
Me teeme, mida oskame ja ei tee seda väga hästi.
Piiratud. Lukustatud. Poseeritud.
Me töötame liiga palju. Me püüame liiga palju.
Ära punnita. Ära tööta. See on seal. See otsib meid praegu, valutab, et meid suletud üsast välja lüüa.
On olnud liialt juhised. See kõik on vabalt saadaval, meid ei ole vaja õpetada.
Kursused? Kursused on eeslitele.
Luuletuse kirjutamine on sama lihtne, kui pihku tagumine või pudeli õlle kulistamine. Vaata. Siin on üks:
&Lux
Ema nägi pesukaru,
ütles mulle naine
Ah, ütlesin ma.
Ja see oli
Enam-vähem
Asjade seis
Täna
______________________________________
Originaalkujul on tekst siin: “Don’t try”
Kui keegi näeb tõlkes viga laita, ole hea ja aita!
1 comment:
Paar tõlkemärkust.
Mina oleks pealkirja tõlkinud ehk suisa "ära ponnista" või "ära punnita". Bukowskiga sobib paremini.
Inglise "poeet" on eesti keeles pigem "luuletaja" ning "poem" tähendab kohe kindlasti luuletust, mitte poeemi.
Post a Comment