Seitsmeaastase poisipõnni unistusest alguse saanud odüsseia päädis romaanivõistluse teise kohaga. Mõte, et ma võiksin raamatu kirjutada oli mul peas tõepoolest juba eelkoolieas. Ometigi läks peaaegu kolm aastakümmet, enne kui ma endas piisavalt jõudu leidsin.
Sügavamalt hakkasin huvi tundma, kuidas romaani kirjutamine käib, umbes 2005 aastal. Kokku läks tulemuse saavutamiseks vaja umbkaudu kolmesaja tuhande sõna kirjutamist ja kolme ebaõnnestumist, mis õnneks minu arvutist kaugemale ei jõudnud. (Katsetustest olen kirjutanud siin: link)
Mind aitas ka ajaveeb. Kui ma midagi ise selgemaks tahtsin saada, siis kirjutasin teema läbi. Nii kinnistus õpitu paremini. Kui algusest – 2008 aastast – lugema hakata võib päris hea ettekujutuse saada, milline minu teekond oli.
Kas ma olen nüüd valmis? Ei ole. Oskusi on vaja lihvida ja juurde õppida. Palju sõnu on veel vaja paberile laduda, palju-palju. Algus aga on tehtud.
4 comments:
Õnnitlen :)
Palju õnne! Mina üks äramärgitutest :)
Minu poolt samuti palju-palju õnne, Taavi! Ära ainult uhkeks mine!:)
Ohh ei, ma uurin alles rohujuure tasandit. :)
Post a Comment