Uurisin Oop’i kommentaaris olevaid linke:
Paljud tuntud ja pärjatud kirjanikud paljastavad seal oma kirjutamise kümme käsku. Mida teha ja mida mitte.
Minu õppimise tehnika on midagi sellist: loen läbi ja mis hiljem meelde tuleb, ongi väärt nõuanne. Võib-olla on see vale, aga minu jaoks töötab. Kogemused näitavad, et vägisi meeldejätmine ei toimi.
Peale esimese nõuannete lehe läbilugemist, tuli hiljem meelde ainult Margaret Atwoodi soovitus alati lennukis pliiatsit kaasas kanda. Isegi kahte, sest kui süsi murdub, siis teritada ei ole võimalik (lennukis terariista omada ei tohi). Ja teine nõuanne oli, et mingi materjal võiks veel kaasas olla, millele kirjutada.
Teise osa nõuannetest meeldis mulle enim Ian Rankini antud lakoonilised kümme punkti:
1 Loe palju
2 Kirjuta palju
3 Õpi olema enesekriitiline
4 Õpi millist kriitikat aktsepteerida
5 Ole visa
6 Oma jutustamist väärt lugu
7 Ära anna alla
8 Tea turgu
9 Saa õnnelikuks (Mõtlesin tükk aega, kas see muhe šoti mees ei vihjanud mitte seksuaalse alatooniga õnnelikuks saamisele.)
10 Jää õnnelikuks
Meelde jäid veel:
Lülita internet välja
Lõpeta kõik, mida alustasid
Alusta juba
Ma arvan, et igaüks peab ise välja valima, mis tema jaoks enim töötab. Ja kelle jälgedes ta sammuda tahaks. Osaliselt on seal ka vasturääkivusi. Üks soovitab ühte ja teine risti vastupidist.
No comments:
Post a Comment