Süžee tüübid

Otsirännak

Kangelane läheb pimeduse maailma ja ajab ohte trotsides midagi taga. Tal on kindel ülesanne täita. Või muidu!

Otsirännaku peamised tunnusjooned:

1. Peategelane on oma tavamaailmas rahulolematu. Rahulolevad ja õnnelikud inimesed lihtsalt ei kipu kuhugi. Kui te siiski mõne rahuloleva inimese otsirännakule kangutate, viriseb ta kogu raamatu vältel, et ta pidi üleüldse oma rooside juurest ära tulema.

2. Ese, mida ta otsima asub (püha graal?) või sündmus, mida ta püüab ära hoida (maailmalõpp) või ülesanne, mille ta täitma peab (sõrmuse sokutamine), peab olema üliolulise ja kõigile arusaadava tähendusega.

3. Kangelase teel on palju peaaegu ületamatuid takistusi. Võib kive pähe veeretada ja maju õhku lasta. Kindlasti peab ka olema mingi nn “põhipaha”, kes oma võrke punudes pinget üleval aitab hoida.

4. Peategelane muutub läbielatud sündmuste mõjul. Hukkub, püüdes maailma päästa. Tavaliselt peaaegu hukkub ja viimases vaatuses ilmub jälle välja – õnnelik, terve – noh, hea küll, näpu peal on plaaster.

Otsirännak võib olla ka rahulolematu peategelase sisekaemus ja lahenduste otsimine – parema mina otsimine. Enese otsimine enne hullumeelsusse vajumist. Ühesõnaga, otsirännaku sooritamiseks ei pea ilmtingimata ennast püsti ajama, võib ka kamina ette kiiktooli jääda.

Näiteks: Kuristik rukkis

Kättemaks

Ahhaa, siga, magasid minu naisega, tapsid venna, hävitasid elu. Vendeta!

1. Peategelane peab olema sümpaatne. Lugeja tuleb panna kaasa tundma, aru saama kogu valust, mida protagonist tunneb ja ülekohtu suurusest, mida ta kannatama peab.

2. Häda ja valu, mida peategelane või mõni tema lähedane kannatama peab ei ole tema süü. Või juhul kui on, siis peategelase osa on õite pisike võrreldes pahaga, mida ta tunda saab.

3. Kättemaksuiha mõjutab peategelase sisemist mina. Peale teo kordasaatmist (nt sülitab vaenlase tee sisse) tunneb ta hingelisi piinu. Päris tihti oleme filmidest näinud ja raamatutest lugenud, et soodsa momendi avanedes, peategelane taandub, saades aru, et sedaviisi käitudes 1:1 tagasi tehes, muutub ta ise samasuguseks kurjamiks, nagu talle vaeva põhjustanu.

Ettevaatust põhipahaga! Pingekruvimise huvides on kiusatus teha paha tõeliseks superpahaks, aga see ei ole usutav. Kõigil on omad motiivid ja igal pahal leidub päikeseline külg.

Näiteks: Krahv Monte Cristo

Süžee tüüpe on veel palju: armastus (Romeo ja Julia), seiklus (Don Quijote), tagaajamine (Hüljatud), üks kõigi vastu (Lendas üle käopesa), allegooria (Loomade farm), võim (Ristiisa)

Osade arust on olemas ainult kolm peamist süžee tüüpi, osade meelest kolmkümmend kuus. See vaidlus on veel selgeks vaidlemata. Muidugi võib kõiki tüüpe omavahel kokteiliks raputada ja proovida, mis välja tuleb.

Kõigist ülalnimetatud süžee tüüpidest on täpsemalt kirjutatud James Scott Belli raamatus Plot & Structure.