Loosungid

Ma olen weebist leidnud kamaluga igasuguseid hõikeid ja julgustusi, mida olen püüdnud mõõdukalt vältida nende ameerikaliku iseloomu pärast, kuigi nendes on kindlasti terake tõde:

1. Kui tahad olla kirjanik, siis pead kirjutama. Leia oma päevakavas aega ja mõnus koht. Lepi endaga kokku, kui palju sa päevas kirjutad. Tee plaan. Seejuures ei tohi unusta, et sa tegelikult naudid kirjutamist – liigne sund rikub edasimineku. Leia mis sind enim motiveerib.

2. Nimeta ennast kirjanikuks. Paljude uskumuste järgi oleme me just see mida me endast arvame, niisiis kui te ütlete: “Tegelikult olen ma projektijuht, aga vahel kahh-kirjutan miskit," siis see te ka oletegi. Kirjanikuks ei tee avaldamine, vaid sisemine sund kirjutada. Võibolla olete lihtsalt kirjanik iseenda jaoks või sahtli tarbeks. Avaldamine on lihtsalt võimalus raha teenimiseks või oma nime tuntuks tegemiseks. Minge peegli ette ja proovige ilma valehäbita endale öelda: ma olen kirjanik. Päris lõbus. Eks ole? :)

3. Kui te otsustate kirjutada romaani või pikema jutustuse, siis leppige endaga enne kokku, et te tõesti teete seda. Järgijätmatult ja visalt. Mõnes mõttes meenutab see sõltuvusest vabanemist: selle nimel peab tõsiselt pingutama ja liikuma edasi päev korraga.

4. Ärge tekitage endale asjatute lootustega lisapinget. Lihtsalt kirjutage ja nautige protsessi. Nii arenete päev-päevalt, tasapisi. Kui heade raamatute kirjutamine oleks lihtne, siis tegeleksid sellega paljud. Tegelikkuses on iga väärt raamatu taga aastaid õppimist, kirjutamist ja visa tööd. Te ei eelda ju, et esimest korda viiulit käes hoides suudate kohe sellest imelise heli välja võluda. Tegelikkuses kuluvad esimesed aastad kääksutamise peale.

5. Üks tore inimene - ma ei tea kes - ütles, et iga "ootamatu" kuulsaks saamise taga on kakskümmend aastat higi ja vaeva.