Mõned meedialingid ja täpsemat juttu raamatu kohta:
1. Intervjuu ERR'is
2. Tasuta peatükk raamatust "Sünk jää, otsatu põhi" Postimehes
3. Raamatu lehekülg Post Factum kodulehel
4. Raamatu lehekülg Goodreadsis - andke tagasisidet
Kuidas saada kirjanikuks?
Mõtteid kirjutamisest
Wednesday, December 13, 2017
Monday, December 11, 2017
RAAMATU ESITLUS TOIMUB 14 DETS 16:30 - SÖÖKLAS - http://söökla.ee/kontakt/
Minu uus raamat jõuab tasapisi kõikjale müüki. Tagakaane tekst:
Taavi Kanguri „Sünk
jää, otsatu põhi” on eesti algupärane kriminaalromaan, mis ammutab
ainest nii Eesti Vabariigist kui ka Nõukogude Liidust. Läbi mitme aasta
rullub lugeja ees lahti lugu, mis on samaaegselt küll põnev ja isegi
hirmutav, aga kindlasti realistlik. Prokurör asub uurima tapmiste
seeriat, mõrvar aga jääb vaatamata pingutustele tabamatuks ja
kuritegudes tundub olema midagi aina rohkem isiklikult prokuröri vastu
suunatut. Mida ajas edasi seda kindlamaks saab, et sündmuste võti peitub
prokuröri kunagises teenistuses Nõukogude armees.
„Sünk jää, otsatu põhi” võitis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel Postimehe eripreemia.
Kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev: „Igati tasemel krimka, usutav ja haarav, ei pea lugedes ühte silma kinni pigistama.“
Kirjanik Veiko Belials: „Nagu pealkiri lubab, on raamatus süngust, on kaamost, on noir'i. Õhustik on raske ja rõhuv, pigem traagiline kui põnevikule või kriminullile omane. Mitu tegevus- ja ajaliini on osavalt kokku põimitud, autor kruvib pinget pikkamisi ja lugeja saab ise arvatavaid traagelniite kokku siduda. Üks pisiasi viib teiseni ja peategelane on äkki end kõrvuni sisse mässinud ning seisab silmitsi valikutega, mis lähevad aina raskemaks. Ja nagu heale kriminullile omane, saabub katarsis üsna ootamatu nurga alt.“
„Sünk jää, otsatu põhi” võitis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel Postimehe eripreemia.
Kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev: „Igati tasemel krimka, usutav ja haarav, ei pea lugedes ühte silma kinni pigistama.“
Kirjanik Veiko Belials: „Nagu pealkiri lubab, on raamatus süngust, on kaamost, on noir'i. Õhustik on raske ja rõhuv, pigem traagiline kui põnevikule või kriminullile omane. Mitu tegevus- ja ajaliini on osavalt kokku põimitud, autor kruvib pinget pikkamisi ja lugeja saab ise arvatavaid traagelniite kokku siduda. Üks pisiasi viib teiseni ja peategelane on äkki end kõrvuni sisse mässinud ning seisab silmitsi valikutega, mis lähevad aina raskemaks. Ja nagu heale kriminullile omane, saabub katarsis üsna ootamatu nurga alt.“
Tuesday, June 13, 2017
Eesti Kirjanike Liidu Romaanivõistlus 2017 "Postimehe eripreemia"
![]() |
Foto: Georg Kõrre |
Peale mitut aastat õpingute vahele
pikitud kirjutamist õnnestus lõpuks valmis saada romaan „Sünk jää, otsatu põhi“,
mis saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017 romaanivõistlusel auhinnalise koha: „Postimehe
eripreemia“. Mida see preemia sisuliselt tähendab on allpool Postimehe
artiklilõigus selgitatud:
Eravestluses mitme žüriiliikmega
sain teada, et kui Postimehe auhind oleks jäänud välja andmata, oleksin saanud
III koha (sellepärast jäi võistluse III koht välja andmata). Kirjutamine oli seekord väga pikk ja raske (muidugi ka lõbus). Uurisin
väga põhjalikult tausta ning intervjueerisin inimesi, kes vajalikke teadmisi
omasid. Seekord aitasid mind neli proovilugejat. Tegemist on minu kõige mahukaima
romaaniga ca 450lk. Romaan avaldatakse tõenäoliselt selle aasta sügisel.
Wednesday, June 15, 2016
Päästik
Leidsin katkendi filmist, mis mind kunagi kirjutama pani, murdis viimased tõkked ja oli päästikuks. Hoiatan,
et vaatamisel võivad olla tõsised tagajärjed. „Õige koht“ on alates 1 minut. Peale
filmi vaatamist proovisin kohe kirjutamist - ja tõesti nii saabki, et lihtsalt kirjutad. Mhm.Finding Forrester
Tuesday, April 21, 2015
Miks mitte ise avaldada?
Minu käest küsiti pealkirjas
toodud küsimus. Ise avaldamise
kaalumine on minu puhul seotud kahtluste-, hirmude- ja muidugi mugavusega.
300-400lk’se raamatu kirjutamine ja toimetajaga koostöös remontimine on juba
nii suur pingutus, et kõike jama veel juurde justkui ei tahaks. Kahtlused-hirmud on seotud
eelkõige professionaalsusega. Kas ma ikka oskaks ära tunda, milline on hea
kujundus, korralik küljendus, normaalne paber, kaanematerjal, korrektuur,
kuidas kõik kokku kõlab jne. Miljon pisikest detaili – ei maksa alahinnata kirjastuste
tegevust. Kindlasti olete ise näinud neid kuidagi veidralt karuseid raamatuid
poes, mida kätte võttes ilmneb, et keegi on selle oma raha eest välja lasknud.
(See viimane mainitu kah ütleb midagi – lasi enda raha eest raamatu välja, ju
siis keegi ei tahtnud avaldada?) Eriti kahtlased
on ise avaldatud raamatud, kus on eessõnas võidukalt mainitud, et ükski
kirjastust seda avaldada ei tahtnud, aga vaadake ma avaldasin ikkagi ise!
Kirjastustel on väljakujunenud
ajakirjanike ringkond keda togida. Vahel nad reklaamivad veidi – nt minu
esimesest raamatut loeti KUKU raadios ette. Üks raamat oli nädal aega Delfi
esilehel presenteeritud jne. Olen kõrvalt jälginud, kuidas
kirjastused toimivad avaldamisel ja püüdnud nende eripäradest aru saada. Eks
neil on palju kontakte ja rohkem jõudu raamatuid poodidesse paremini paigutada.
Paremad kokkulepped hulgimüüjatega. Kirjastuse tuntusest oleneb ilmselt veidi,
kui paljudele raamatukogudele raamatuid müüakse. Neil on trükikodadega,
toimetajatega, kujundajatega lepingud – saavad niiviisi odavamalt.
Kui Te olete sunnitud kõigele
ülaltoodule mõtlema ja kõigega ise tegelema, kas mitte kirjutamine selle all ei
kannata?
Teisest küljest…
Vastukaaluks ütlen, et kui kirjanik
on leidnud oma lugejad, siis võiks ehk proovida. Tegijateks tuleks võtta
inimesed, kes asjaga tegelenud on või jätkuvalt tegelevad. Oletuslik tiraaž tuleks ilmselt
planeerida 300-500 eksemplari kanti. Maksma peab:
1. toimetajale
2. kujundajale
3. küljendajale
4. trükkimine (sisu, kaaned ja
kokkupanek)
5. transport
6. autorile ei pea midagi maksma (juhhuuu!)
Ma kõhutunde pealt ütlen, et see
teeb ilmselt kokku ca 1500euri. (Kindlasti ei osanud ma mingeid kulusid ette
näha seetõttu lisasin mõttes summale juurde – samas oleneval materjalist mahust
jne võib summa ka kasvada). Reklaami peale peab samuti mõtlema.
Raha võib tagasi saada peale
raamatu müümist poole aasta pärast. Esimene ports müüakse 1-2 kuu jooksul
ilmselt kuhugi 150-300 vahele (kui läheb ok). Kaanehind, mida on võimalik per
eksemplar hulgilaost saada on ilmselt kuskil maksimaalselt 10euri/eksemplar.
Sinna läheb otsa hulgi juurdehindlus oletame, et ca 5 euri ja raamatupood
paneb samuti vähemalt 5euri otsa. Seega pool aastat peale avaldamist saab enam-vähem
raha tagasi (paremal juhul võib jääda
plussi), siis jääb asi vaikselt tilkuma. Raamatu müügitsükkel on umbes üks aasta.
Peale seda tuleb üsna korralikult alla hinnata, et midagi müüa. Niisiis on
selles mängus riski, lusti, kõvasti tööd ja kokkuvõttes võid saada umbes sama
palju raha, kui kirjastuse kaudu saad.
Aga! Võibolla suudate müüa rohkem
ja paremini, oskuslikumalt. Oskate kulud kontrolli all hoida. Oskate oma firmas
makse optimeerida (mingi juriidiline keha peab olema, et avaldamist korraldada
(ja selle eest peab samuti hoolitsema ja paberid korda ajama)). Muidugi peab
kulud-tulud ja hinnakujundamise jne tegema.
Kõik on siiski tehtav, aga
mina eelistan kirjastuste teenuseid – nii ei pea ma ise midagi peale
kirjutamise tegema.
Friday, March 13, 2015
Obstsöönsete sõnade filter
Roppudest sõnadest olen
kirjutanud eraldi sissekande ja jään jätkuvalt mõtte juurde, et sõnad annab
karakter ja kui me paneme karakteri teistmoodi rääkima, siis ei ole ta veenev –
ropendamine ropendamise eesmärgil on lugeja jaoks muidugi tüütu, kuid mõningatel
harvadel juhtudel vajalik. Olen veendunud, et noortele suunatud
kirjanduse selline solkimine vanemate poolt päädib kindlasti ootamatut moodi.
Tehniliselt teadlik noor muugib seadme vabaks, nutikas läheb raamatukokku,
võtab paberraamatu ja loeb kindlasti kõik ebatsensuursed sõnad ühekaupa ja
hoolikalt endale ette, paneb kirja ja jätab meelde.
Mind pani see mõtlema, kui lihtne on üleüldse e-raamatuid sellisel viisil "töödelda", et need mingile sihtgrupile meelepärasemad oleksid. Äkki saab selle äpi kirjaniku
kasuks tööle rakendada – mõelge milline relv Teil käes oleks, kui äpp näitaks
kõik parasiitsõnad ette. Kuigi seda saab täna teha ctrl+f’iga
väga lihtsalt niisamagi (sõna, lihtsalt, parasiteerib minu tekstides - lugege kokku mitu "lihtsat" te minu tekstidest leiate, mõnda lihtsat otsingut kasutades). :)
Monday, March 2, 2015
E-lugemine II
(Sisaldab õpetust, kuidas Androidi Kindle äpp’i inglise-eesti sõnastik lisada)
Varem olen rääkinud, mida ma e-lugemisest arvan. Nüüd olen vähemalt osaliselt oma mõtteid/arvamusi muutnud. Esiteks jätsin hüvasti KOBO miniga ja liitusin Kindle Paperwhite kasutajaskonnaga. Kui kellelgi on e-lugeri hankimine mõttes ja plaanib valikut just nende kahe platvormi vahel, siis võtan lühidalt kokku: (muidugi on see võrdlus pisut selline nagu võrdleks vana Ford Sierrat uue Mersuga, aga vähemalt toetava tarkvara osas on võrdlus täpne.)
Kobo mini
+Ilus disain. Normaalne raamatute valik. Aeg-ajalt head pakkumised. Päris huvitav ja täpne sisu soovitamine. Kerge käes hoida. Eestikeelsed e-raamatud lihtsalt lisatavad. Saadavad tihti pakkumisi stiilis: osta see väga põnev raamat kohe mõnusa allahindlusega – kui aga õhinal lingile klikite selgub, et TEIE regioonis pakkumine ei kehti. Oleks see ühe-kahekordne viga, aga sellised pakkumisi tuli vähemalt 4-5! Nad ju teavad, millises regioonis ma asun. Kehv inglisekeelne sõnastik. Eestikeelset lihtsalt lisada ei saa. Sünkroniseerimine telefon-luger-arvuti käis tihti üle kivide ja kändude. Taustavalgus puudub. Aeglane.
Kindle Paperwhite
Hea tarkvara. Kiire. Saab lisada eestikeelse sõnastiku. Reguleeritav ühtlane taustavalgus pimedas lugemiseks. Pole veel komistanud regioonipiirangutele, kuigi need siiski on olemas. Aku peab vastu ligi kaks kuud. Sünkroniseerimine on siiani oluliselt paremini töötanud, kui KOBOl. Saab samuti eestikeelseid raamatuid lisada, kuid enne peab need teise formaati konvertima (Nt Calibre abil) Leidsin viisi, kuidas Androidi app’ile samuti eestikeelse sõnastiku fail sokutada:
- Avage mobiilis või tahvlis Kindle app
- Avage mõni raamat ja hoidke näppu sõnal -> ette hüppab vaikimisi määratud sõnastik, mille paremas nurgas on raamatukujuline märk. Vajutage sinna. Ette tuleb nimekiri erinevatest keeltest, mida ametlikult on võimalik Kindlesse sikutada. Vajutage „Deutsch“ peale ja laadige sõnastik alla. NB: failisuurus19,9Mb!
- Laadige arvutisse eestikeelne sõnastik: eestikeelne sõnastik
- Ühendage telefon või tahvel USB kaabli abil arvutiga (sulgege Kindle app) ja minge järgnevasse kataloogi: My computer –> Teie telefon -> … ->Android -> data -> com.amazon.kindle -> files
- Kataloogist peaksite leidma alltoodud faili (a) nimetuse. See on äsja Teie poolt alla laetud saksakeelne sõnastik. Nimetage fail ümber (b). Kopige sinna kataloogi eesti sõnastik ja pange talle nimeks alltoodud (a).
- (a) B003YL4LVQ_EBOK.prc
- (b) B003YL4LVQ_EBOK.prc_old
Lõpptulemus peab välja nägema nii |
Lõpetuseks: ühendage USB lahti ja käivitage Kindle äpp. Esimest korda käivitudes võib ta veidi kauem mõtelda, kui tavaliselt. Valige sõnastikuks Deutsch.
Subscribe to:
Posts (Atom)