Tuesday, April 21, 2015

Miks mitte ise avaldada?

Minu käest küsiti pealkirjas toodud küsimus. Ise avaldamise kaalumine on minu puhul seotud kahtluste-, hirmude- ja muidugi mugavusega. 300-400lk’se raamatu kirjutamine ja toimetajaga koostöös remontimine on juba nii suur pingutus, et kõike jama veel juurde justkui ei tahaks. Kahtlused-hirmud on seotud eelkõige professionaalsusega. Kas ma ikka oskaks ära tunda, milline on hea kujundus, korralik küljendus, normaalne paber, kaanematerjal, korrektuur, kuidas kõik kokku kõlab jne. Miljon pisikest detaili – ei maksa alahinnata kirjastuste tegevust. Kindlasti olete ise näinud neid kuidagi veidralt karuseid raamatuid poes, mida kätte võttes ilmneb, et keegi on selle oma raha eest välja lasknud. (See viimane mainitu kah ütleb midagi – lasi enda raha eest raamatu välja, ju siis keegi ei tahtnud avaldada?)  Eriti kahtlased on ise avaldatud raamatud, kus on eessõnas võidukalt mainitud, et ükski kirjastust seda avaldada ei tahtnud, aga vaadake ma avaldasin ikkagi ise!

Kirjastustel on väljakujunenud ajakirjanike ringkond keda togida. Vahel nad reklaamivad veidi – nt minu esimesest raamatut loeti KUKU raadios ette. Üks raamat oli nädal aega Delfi esilehel presenteeritud jne. Olen kõrvalt jälginud, kuidas kirjastused toimivad avaldamisel ja püüdnud nende eripäradest aru saada. Eks neil on palju kontakte ja rohkem jõudu raamatuid poodidesse paremini paigutada. Paremad kokkulepped hulgimüüjatega. Kirjastuse tuntusest oleneb ilmselt veidi, kui paljudele raamatukogudele raamatuid müüakse. Neil on trükikodadega, toimetajatega, kujundajatega lepingud – saavad niiviisi odavamalt.

Kui Te olete sunnitud kõigele ülaltoodule mõtlema ja kõigega ise tegelema, kas mitte kirjutamine selle all ei kannata?

Teisest küljest…

Vastukaaluks ütlen, et kui kirjanik on leidnud oma lugejad, siis võiks ehk proovida. Tegijateks tuleks võtta inimesed, kes asjaga tegelenud on või jätkuvalt tegelevad. Oletuslik tiraaž tuleks ilmselt planeerida 300-500 eksemplari kanti. Maksma peab:

1. toimetajale
2. kujundajale
3. küljendajale
4. trükkimine (sisu, kaaned ja kokkupanek)
5. transport
6. autorile ei pea midagi maksma (juhhuuu!)

Ma kõhutunde pealt ütlen, et see teeb ilmselt kokku ca 1500euri. (Kindlasti ei osanud ma mingeid kulusid ette näha seetõttu lisasin mõttes summale juurde – samas oleneval materjalist mahust jne võib summa ka kasvada). Reklaami peale peab samuti mõtlema.

Raha võib tagasi saada peale raamatu müümist poole aasta pärast. Esimene ports müüakse 1-2 kuu jooksul ilmselt kuhugi 150-300 vahele (kui läheb ok). Kaanehind, mida on võimalik per eksemplar hulgilaost saada on ilmselt kuskil maksimaalselt 10euri/eksemplar. Sinna läheb otsa hulgi juurdehindlus oletame, et ca 5 euri ja raamatupood paneb samuti vähemalt 5euri otsa. Seega pool aastat peale avaldamist saab enam-vähem raha tagasi  (paremal juhul võib jääda plussi), siis jääb asi vaikselt tilkuma. Raamatu müügitsükkel on umbes üks aasta. Peale seda tuleb üsna korralikult alla hinnata, et midagi müüa. Niisiis on selles mängus riski, lusti, kõvasti tööd ja kokkuvõttes võid saada umbes sama palju raha, kui kirjastuse kaudu saad.

Aga! Võibolla suudate müüa rohkem ja paremini, oskuslikumalt. Oskate kulud kontrolli all hoida. Oskate oma firmas makse optimeerida (mingi juriidiline keha peab olema, et avaldamist korraldada (ja selle eest peab samuti hoolitsema ja paberid korda ajama)). Muidugi peab kulud-tulud ja hinnakujundamise jne tegema.


Kõik on siiski tehtav, aga mina eelistan kirjastuste teenuseid – nii ei pea ma ise midagi peale kirjutamise tegema.